Fotograaf: Kevin Kohjus
Hariduskonverentsil otsiti lahendusi inseneride järelkasvule
23. septembril toimunud hariduskonverents „Insenerid sünnivad põhikoolis“ tõi Saku Gümnaasiumis kokku 180 haridustöötajat, eksperti, poliitikakujundajat ja ettevõtjat, et otsida lahendusi matemaatikaõppe tugevdamiseks põhikoolis ning tehnoloogiavaldkonna järelkasvu toetamiseks. Konverentsil kõlas ühine sõnum: matemaatikaõpe peab olema elulisem, lõimitum ja jõudma õppijani viisil, mis toetab kõigi laste õpimotivatsiooni.
2026. aasta põhikooli matemaatika lõpueksamil ei ületanud lävendit ligi iga neljas lõpetaja ehk umbes 3800 õpilast. Samal ajal on PISA uuringu järgi vähenenud Eesti matemaatika tippsooritajate osakaal ning matemaatikatulemused sõltuvad üha enam õpilase kodusest taustast.
Eesti Inimarengu Aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko sõnul ei ole Eestis demograafilist luksust jätta ühtegi last maha. Alla 10 000 sünni aastas tähendab, et iga õppija potentsiaal on oluline nii tulevase tööjõu kui ka ühiskonna arengu jaoks.
Kindsiko kinnitusel näitavad Eesti registriandmed, et matemaatikatulemused on järjest tugevamalt seotud pere sissetulekuga. „Õpetajate puudus on nii suur, et seda täidab täna vanemate rahakott. Eraõpetajad kompenseerivad koolide ressursipuudust ning kõige rohkem kasutatakse neid just 7.–9. klassis enne põhikooli lõpueksamit,“ lisas ta.
Eesti Inseneride Liidu asepresident Enn Kerner tõdes, et ainult õpetaja saab hinnata, kui hästi mingi algatus töötab. „Ükski ülevõetav süsteem ei hakka teises riigis automaatselt tööle. Peame vaatama, kuidas see aitab õpetajal oma tööd tõhusamalt teha. Noppeõppe mudel on hea näide, kuidas saame korraga keskenduda eri arengukiirusega õpilastele.“
SädeTERA koolijuhi, andekuspedagoogika koolitaja Karin Konksi sõnul on matemaatika noppeõppe mudel üks paindlikumaid õppekorralduslikke viise. See on lühiajaline ja paljudele õpilastele kättesaadav. „Noppeõppe mudel sobib kaasavasse haridusse. Suurema osa ajast õpivad kõik õpilased koos, kord nädalas tekitame aga ainetunnis võimaluse, et õpilased, kellel on õpitulemused omandatud, saavad minna toimetama keerukamate teemadega, et kogeda enda jaoks võimetekohast pingutust. Need, kes vajavad kinnistamist, õpivad samal ajal endale sobivas tempos.“
SA Iga Laps on Andekas tegevjuhi Eneli Rimpeli sõnul ei tohiks vastandada tuge vajavate ja võimekamate õppijate vajadusi. „Me ei peaks valima, kas toetada matemaatikas raskustes olevat või võimekamat õppijat. Kool peab suutma teha mõlemat. Kui õpetaja kogu tähelepanu kulub õpilünkade tasandamisele, võib tugevama õppija potentsiaal jääda märkamata. Kui tuge vajav õppija jääb aga õigel ajal abita, süvenevad tema raskused iga järgmise õppeaastaga,“ ütles Rimpel.
„Mina toetaksin, et noppeõpe mudel jõuaks rohkematesse koolidesse ja abi vajavad õpilased saaksid võimaluse oma teadmisi kinnistada. Demograafia on selline, et me ei saa kaotada ühtegi õppijat matemaatikas,” lisas ABB Eesti Sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu.
Haridus- ja Noorteameti peadirektori Jaak Raie sõnul ei sünni huvi inseneeria ja tehnoloogia vastu eriala valides, vaid palju varem.
„Kui tahame, et rohkematel noortel oleks tulevikus võimalus valida inseneeria- ja tehnoloogiavaldkonna erialasid, peame looma selleks eeldused juba põhikoolis või isegi varem. Matemaatika ei tohi jääda noore jaoks abstraktseks õppeaineks, vaid ta peab kogema, kus ja milleks neid teadmisi päriselt kasutatakse. Mida rohkem anname noortele võimalusi oma teadmisi rakendada, katsetada ja päriselu probleeme lahendada, seda suurem on tõenäosus, et ta seob tulevikus enda karjääri inseneeria või tehnoloogiaga,“ ütles Raie.
Raie tõi positiivseks näiteks ka avatud tehaste päeva, millest võttis tänavu osa üle 2000 õpilase ligi 70 ettevõttes. Tema sõnul võiksid ettevõtete külastused olla loomulik osa õppest, mitte üksikud erisündmused.
Targa Tuleviku Fondi juhatuse liige Annika Räim rõhutas, et erasektori panus haridusse on palju enamat kui rahaline toetus. „Eestis on häid näiteid erasektori ja hariduse koostööst. Noored Kooli on toonud juba kaks aastakümmet Eesti koolidesse uusi kaasamõtlevaid inimesi. Targa Tuleviku Fondis soovime tuua matemaatika, tehnoloogia ja inseneeria noortele lähemale ning muuta need päriseluliseks. Näiteks toetame juba teist õppeaastat Unicorn Squadi metoodikal põhinevat tehnoloogiaõpet üldhariduskoolides. Erasektori roll ei piirdu aga rahastamisega. Vähemalt sama väärtuslik on ettevõtjate valmisolek panustada haridusse oma teadmiste, kogemuste, võrgustike ja ajaga. Ka meie fondi eesmärk on ühendada rahaline toetus sisulise koostööga, et head algatused jõuaksid võimalikult paljude noorteni.“
Sarnast mõtet rõhutas ka Eesti Inseneride Liidu auliige, Vanalinna Hariduskolleegiumi inseneeriaõpetaja Arvi Hamburg. „Inseneriks pole võimalik õppida, vaid kasvada. Motivatsioon peab olema pidev. Huvi on see, mis on mootoriks,“ tõdes ta. Eksperdi sõnul aitab huvi kasvatada juba kooliajal saadud kokkupuude inseneeria ja ettevõtetega.
Aasta insener 2025, Eesti Inseneride Liidu President Cathy-Liis Põlluveer tõi esile probleemi, et matemaatikat seostatakse sageli vaid inseneride ja teadlastega. „Matemaatika on ühiskonna alus ja loogilist mõtlemist ning oskust probleeme lahendada vajavad kõik. See ei lahenda probleemi kui kaotame kitsa ja laia matemaatika, aga ma ei taha, et noorte uks sulguks selle eristuse või valiku pärast.”
Tartu Ülikooli matemaatikahariduse lektor Tiina Kraav tõdes samuti, et paljud noored loobuvad inseneeriast, sest neil on sellest liiga kitsas ettekujutus. „On mulje, et insener on mehaanik, kellel on nina õline. Tegelikult on inseneeria palju laiem ning ka matemaatikat läheb vaja väga erinevates valdkondades,“ lausus ta.
Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar rõhutas, et kool saab inseneeriahuvi kasvatamiseks teha palju juba põhikoolis. „Ühiskonnas peame looma arusaama, et matemaatika on äge ja kõik inimesed oskavad matemaatikat. Siis on ka kartus matemaatika ees väiksem,“ ütles Saar. Ta tõi näiteks, et Tallinna Reaalkool lisas eelmisel aastal 6. klassi valikainena drooniõppe, et siduda matemaatika ja tehnoloogia praktiliste ülesannetega.
Viljandi Kesklinna Kooli matemaatikaõpetaja Anneli Luik pakkus ühe lahendusena välja rohkem õppeainete lõimingut. „Kui aineõpetajatele anda valmis lõiminguprogrammid, lähevad need kasutusse. Näiteks saab kodunduses osamäära rakendada või õpetada füüsikas ja matemaatikas standardarvu teemat samal ajal, mitte aastase vahega,“ ütles Luik.
Konverentsi praktilises osas toimus õpetajatele MATIK-töötuba, kus tutvustati meetodeid ja õppematerjale, mis aitavad siduda matemaatikat, loodusteadusi, tehnoloogiat, inseneeriat ja kunsti igapäevase õppetööga.
Konverentsi korraldas Sihtasutus Iga Laps on Andekas koostöös Haridus- ja Noorteametiga Inseneriakadeemia programmi raames. Tegevusi viidi osaliselt ellu Euroopa Liidu programmi “IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses” raames. Tegevust kaasrahastas Euroopa Liit.
Konverentsi toetasid ABB, Bolt, Alexela, ETS NORD, A. Le Coq ja Saku Õlletehas.
Rohkem infot: Insenerid sünnivad põhikoolis | Konverents 2026
