Autorid:
Kristiina Lindmets, Siiri Vaht ja Tiina Kand.
Artikkel avaldati väljaandes Saarte hääl 21. oktoobril 2026
“Kuidas korraldada õppimist nii, et üks laps ei peaks pidevalt teiste järele ootama ning teine ei tunneks, et tempo on tema jaoks liiga kiire? See küsimus puudutab paljusid õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid,” kirjutavad Orissaare Gümnaasiumi matemaatikaõpetajad Kristiina Lindmets, Siiri Vaht ja Tiina Kand.
Ühes klassis õppivate laste eelteadmised, töötempo ja toe vajadus võivad märkimisväärselt erineda. Koolil tuleb leida võimalusi, kuidas pakkuda igale õppijale nii vajalikku tuge kui ka arengut soodustavat pingutust.
Õpetaja tähelepanu vajavad tunnis sageli eelkõige õpilased, kellele tuleb pakkuda lisaselgitusi ja abi. Kiiremini edasi jõudvad õpilased lahendavad samal ajal iseseisvalt lisaülesandeid. Olümpiaadideks ja ainevõistlusteks valmistumine jääb aga enamasti koolipäevaväliseks lisategevuseks. Nii võib hea toimetulek tähendada lapse jaoks eelkõige rohkem ülesandeid ja pikemat tööpäeva. Oma võimete arendamine võib hakata tunduma võimaluse asemel lisakohustusena.
Küsimus ei ole üksnes töö mahus. Oluline on, kas ülesanded pakuvad õpilasele sisulist väljakutset: võimalust uurida, arutleda, erinevaid lahendusi katsetada ja oma mõtlemist põhjendada. Kui õppimine piirdub juba omandatu kordamisega, võib õpihuvi väheneda ning osa lapse potentsiaalist jääda välja arendamata.
Iseseisvalt ja kiiresti hakkama saav õpilane võib jätta mulje, et tema õppimine ei vaja erilist tähelepanu. Ometi vajab temagi ülesandeid, mille lahendus ei ole kohe ilmne. Pingutamine, eksimine ja uuesti proovimine on oskused, mille kujunemiseks tuleb luua võimalusi.
Kui laps kogeb pikka aega, et kõik tuleb kergesti, jääb tal vähe võimalusi õppida raskustega toime tulema. Seetõttu ei näita üksnes head hinded, kas õppetöö toetab tema arengut piisavalt. Tähelepanu väärib ka see, kas ta õpib oma tegevust kavandama, lahendusi võrdlema, abi küsima ja ebaõnnestumise järel jätkama.
Ühes klassis õppivate laste eelteadmised, töötempo ja toe vajadus võivad märkimisväärselt erineda. Koolil tuleb leida võimalusi, kuidas pakkuda igale õppijale nii vajalikku tuge kui ka arengut soodustavat pingutust.
Õpetaja tähelepanu vajavad tunnis sageli eelkõige õpilased, kellele tuleb pakkuda lisaselgitusi ja abi. Kiiremini edasi jõudvad õpilased lahendavad samal ajal iseseisvalt lisaülesandeid. Olümpiaadideks ja ainevõistlusteks valmistumine jääb aga enamasti koolipäevaväliseks lisategevuseks. Nii võib hea toimetulek tähendada lapse jaoks eelkõige rohkem ülesandeid ja pikemat tööpäeva. Oma võimete arendamine võib hakata tunduma võimaluse asemel lisakohustusena.
Küsimus ei ole üksnes töö mahus. Oluline on, kas ülesanded pakuvad õpilasele sisulist väljakutset: võimalust uurida, arutleda, erinevaid lahendusi katsetada ja oma mõtlemist põhjendada. Kui õppimine piirdub juba omandatu kordamisega, võib õpihuvi väheneda ning osa lapse potentsiaalist jääda välja arendamata.
Iseseisvalt ja kiiresti hakkama saav õpilane võib jätta mulje, et tema õppimine ei vaja erilist tähelepanu. Ometi vajab temagi ülesandeid, mille lahendus ei ole kohe ilmne. Pingutamine, eksimine ja uuesti proovimine on oskused, mille kujunemiseks tuleb luua võimalusi.
Kui laps kogeb pikka aega, et kõik tuleb kergesti, jääb tal vähe võimalusi õppida raskustega toime tulema. Seetõttu ei näita üksnes head hinded, kas õppetöö toetab tema arengut piisavalt. Tähelepanu väärib ka see, kas ta õpib oma tegevust kavandama, lahendusi võrdlema, abi küsima ja ebaõnnestumise järel jätkama.
Rühmade koosseis ei ole püsiv. Õpilane võib ühes teemas olla valmis süvendatud õppeks, teises vajada rohkem aega ja harjutamist. Teemade vahetudes on võimalik liikuda ühest rühmast teise. Sellise paindlikkuse eelduseks on õpetajate selge ülevaade sellest, mida õpilased juba oskavad ja milline võiks olla nende järgmine arengusamm.
Orissaare Gümnaasiumi kogemus
Orissaare Gümnaasiumis alustasime noppeõppe tervikmudeli rakendamist eelmise õppeaasta jaanuaris matemaatikas 1., 4., 5. ja 7. klassis ning eesti keeles 1. klassis. Kevadel kogusime õpetajate, õpilaste ja lastevanemate tagasisidet, et mõista, kuidas uus õppekorraldus on toiminud ning mida tuleks muuta.
Õpetajate tagasisides tõusis esile eelkõige õpilaste suurem kaasatus. Õpitulemused kiiremini saavutanud lapsed said noppetunnis terve tunni aktiivselt kaasa mõelda ja arutleda. Õpetajate sõnul olid õpilased ka ise märkinud, et õppimine on muutunud põnevamaks ning teiste järele tuleb vähem oodata. Põhjalikud arutelud aitasid õpetajate hinnangul lastel luua uusi seoseid oma teadmiste vahel.
Sama oluline oli kinnistavas rühmas märgatu. Õpetajate hinnangul võimaldas jõukohasem tempo lastel rohkem küsida ja arutleda. Väiksemas rühmas oli rohkem võimalusi pöörata tähelepanu raskustele, mis suuremas klassis võivad jääda varju.
Õpetajad kirjeldasid ka muutusi õpilaste vastutustundes ja iseseisvuses. Uue ülesande lahendamisel püüavad õpilased varasemast rohkem ise süveneda, selle asemel et kohe õpetaja või kaaslaste abile loota. Väärtuslikuks peeti õpilaste analüüsi-, arutlemis- ja paaristööoskuse arengut ning oskust vajalikku infot otsida ja oma vigu leida.
Pooleaastase kogemuse põhjal ei saa veel teha kindlaid järeldusi mudeli pikaajalise mõju kohta. Esmane tagasiside osutab eelkõige muutustele õpilaste kaasatuses ja tööharjumustes. Kuigi õpitulemustes ei ole veel märgata suuri muutusi, tõid õpetajad esile senisest põhjalikuma ettevalmistuse olümpiaadideks ja matemaatikavõistlusteks.
Õpilaste vastused aitavad mõista, mida nad ise erinevates rühmades väärtustasid. Nopperühmas osalenud õpilased võtsid uue õppekorralduse hästi vastu. Neile meeldisid huvitavamad ja keerulisemad ülesanded, väiksem rühm ning võimalus teha rohkem rühmatööd. Kinnistavas rühmas osalenud õpilased tõid esile rahulikuma keskkonna, aeglasema tempo ning võimaluse enne hindelisi töid korrata ja harjutada. Need vastused näitavad, kui erinevad võivad olla laste vajadused: ühele on oluline senisest keerukam ülesanne, teisele aeg ja rahu, et õpitavast kindlamalt aru saada.
Esimese poolaasta kogemus tõi esile ka korralduslikke kitsaskohti. Näiteks osutus keeruliseks 4. ja 5. klassi õpilastest moodustatud ühine nopperühm. Õpetajate hinnangul nappis aega mõlema klassi õpilastega piisavalt tegelemiseks. Samuti ei toetanud järjepidevust korraldus, kus ühel nädalal õpetas rühma 4. klassi ja järgmisel 5. klassi õpetaja. Sellest kogemusest lähtudes kavandasime alanud õppeaastaks klassipõhised nopperühmad.
Käesoleval õppeaastal oleme laiendanud noppeõppe tervikmudeli rakendamist matemaatikas peaaegu kogu põhikoolile ning eesti keele noppeõppega on liitunud ka 2. klass. Laienemise kõrval on oluline hoida tähelepanu sellel, mida esimestest kogemustest õppisime.
Lastevanemate tagasisidest ilmnes selge vajadus noppeõppe põhimõtteid ja tundides toimuvat paremini selgitada. Lapsevanemad tõid välja, et neil ei ole mõju hindamiseks piisavalt teavet: laps ei olnud oma muljeid jaganud ning koolist polnud saadud eraldi tagasisidet noppetundide kohta.
Samas leidus lapsevanemaid, kes hindasid uue õppekorralduse mõju positiivseks, tuues välja lapse suurema motivatsiooni ja paranenud hinded. Mitmed lapsevanemad väljendasid tänulikkust selle eest, et kool oli alustanud kiiremini edasi jõudvatele õpilastele täiendavate väljakutsete pakkumist.
Tagasiside näitab, et uue õppekorralduse tutvustamine ei saa piirduda ühekordse teavitusega eKoolis ning õppeaasta alguses toimuvatel lastevanemate koosolekutel. Lapsevanemad vajavad arusaadavat infot selle kohta, mille alusel rühmad kujunevad, mida tundides tehakse ning kuidas nende laps osaleb ja areneb. Selgitamist väärivad nii noppetundide kui ka kinnistavate tundide eesmärgid.
Oluline on, et rühmas osalemist ei tajutaks lapse võimetele antud püsiva hinnanguna. Rühma valik lähtub lapse teadmistest ja õpivajadusest konkreetses teemas. Sellest põhimõttest peavad ühtmoodi aru saama õpetajad, õpilased ja lapsevanemad.
Püsiv muutus vajab meeskonda
Noppeõppe tervikmudeli rakendamine nõuab koolilt põhjalikku kavandamist. Leida tuleb sobivad ruumid, korraldada paralleelselt toimuvate õpperühmade tunnid ning mõelda läbi õpetajate tööjaotus. Sama olulised on sisulised kokkulepped ja võimalus omavahel kogemusi arutada.
Noppeõppe mudeli rakendamine ei saa jääda üksnes ühe õpetaja suureks unistuseks. Et sellest kujuneks püsiv osa kooli õppekorraldusest, on vaja juhtkonna tuge ja meeskonda, kes ühise eesmärgi nimel tegutseb. Samuti tuleb olla valmis märkama puudusi ja seniseid lahendusi muutma.
Meie oluline partner on SA Iga Laps on Andekas, kes pakub noppeõppe mudelit rakendavatele õpetajatele väljaõpet ja juhendmaterjale. Sihtasutuse esindajad kohtuvad mitu korda aastas kooli juhtkonna ja mudeli rakendajatega, et arutada seniseid kogemusi, anda tagasisidet ning kavandada edasisi samme. Novembris on kavas praktiline võrgustikukohtumine noppeõppe väljaõppes juba osalenud õpetajatele, et jagada häid praktikaid ja üksteise kogemustest õppida.
Sihtasutuse toel seirame kolme aasta jooksul kord aastas kõigi õpilaste õpimotivatsiooni matemaatikas. Pikaajaline seire täiendab esmast tagasisidet ning aitab paremini mõista, kuidas õpilaste õpimotivatsioon ja õppimiskogemus aja jooksul muutuvad. Kogutavad andmed loovad aluse põhjalikumateks järeldusteks ning aitavad hinnata mudeli mõju kõigile õppijatele – nii noppetundides kui ka kinnistavates tundides osalejatele.
Praegu oleme Saaremaal ainus kool, kes rakendab noppeõppe tervikmudelit ametlikus koostöös sihtasutusega. Huvi selle õppekorralduse vastu on maakonnas aga laiem. Oleme kohtunud Kuressaare Nooruse Kooli ja Muhu Kooli õpetajatega ning arutlenud noppeõppe võimaluste üle. Loodame, et neist kohtumistest kasvab välja järjepidev koostöö, kus jagatakse õppematerjale ja õnnestumisi ning otsitakse koos lahendusi tekkinud küsimustele.
Oleme oma kooli noppeõppe mudeli rakendamise kogemust jaganud ka Haridustreffil ja hariduskonverentsil „Insenerid sünnivad põhikoolis“. Peame oluliseks rääkida nii õnnestumistest kui ka väljakutsetest, sest praktiliste kogemuste jagamine aitab teistel koolidel oma võimalusi kaaluda ning annab meile endile võimaluse tehtut mõtestada.
Meie esimese poolaasta kogemus annab põhjust noppeõppe tervikmudeli arendamisega jätkata, kuid tuletab meelde ka järjepidevuse, koostöö ja selgitamise tähtsust. Laste vastustest ilmneb selle töö eesmärk kõige selgemalt: ühed hindavad võimalust lahendada keerukamaid ülesandeid, teised võimalust õppida rahulikumalt ja julgemalt küsida. Koolil tuleb luua ruumi mõlemale vajadusele.
